AI-määrus firmale, mis AI-d ainult kasutab
Mida nõuab ELi tehisintellekti määrus koos 2026. aasta juuli muudatustega ettevõttelt, mis AI-d ostab ja kasutab, ning millest alates.
- Avaldatud
- Uuendatud
- Lugemisaeg
- 7 min lugemist
- Toimetaja
- David Lahuta
Lühidalt
- Ettevõte, mis kasutab AI-d oma volituste alusel ja ise ühtegi AI-süsteemi ei arenda, on ELi tehisintellekti määruse järgi „juurutaja“.1
- Kaks kohustust kehtivad juba 2025. aasta veebruarist. AI-d kasutavaid töötajaid tuleb aidata seda mõista (tehisintellektipädevus) ja lühike loetelu kasutusviise on keelatud.14
- Juurutaja läbipaistvuskohustused, näiteks süvavõltsingute märgistamine, kehtivad alates 2. augustist 2026.14
- Suure riskiga kasutuse kohustused, näiteks AI puhul, mis sõelub tööle kandideerijaid, kehtivad 2026. aasta juuli muudatuste järgi alates 2. detsembrist 2027.2
Kas oleme pakkuja või juurutaja?
Tehisintellekti määrus, määrus (EL) 2024/1689, jagab ettevõtted selle järgi, mida nad AI-ga teevad. Pakkuja arendab tehisintellektisüsteemi või laseb selle arendada ja pakub seda oma nime või kaubamärgi all. Juurutaja on iga isik, ettevõte või asutus, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud puhtalt isiklik kasutus.1
Ettevõte, mis ostab oma töötajatele AI-assistendi või lülitab sisse AI-funktsiooni oma raamatupidamis- või personalitarkvaras, on juurutaja. Suurem osa määrusest on kirjutatud pakkujatele. Juurutaja kohustuste loetelu on palju lühem.
Piir võib siiski nihkuda. Juurutajat käsitatakse suure riskiga süsteemi pakkujana ja talle lähevad üle pakkuja palju rangemad kohustused, kui ta paneb sellisele süsteemile oma nime või kaubamärgi, teeb selles olulise muudatuse või muudab tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet nii, et sellest saab suure riskiga süsteem.1 Kui võtta üldine AI-assistent ja seadistada see tööle kandideerijaid järjestama, on see just selline sihtotstarbe muutus, mida tasub märgata enne, kui see juhtub.
Mis kehtib juba 2025. aastast?
Alates 2. veebruarist 2025 kehtivad määruse kaks osa, tehisintellektipädevus ja keelud.14
Tehisintellektipädevus (artikkel 4). Tehisintellektipädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamist, mis võimaldavad AI-d teadlikult kasutada ning mõista selle võimalusi, riske ja võimalikku kahju.1 Algne artikkel 4 nõudis ettevõtetelt, et nad tagaksid oma töötajate „piisava tehisintellektipädevuse“.1 Selle artikli asendas tehisintellekti käsitlev digivaldkonna koondpakett, 8. juuli 2026. aasta määrus (EL) 2026/1744. See avaldati Euroopa Liidu Teatajas 24. juulil 2026 ja jõustus kolm päeva hiljem.2
Uus sõnastus jätab kohustuse endiselt ettevõttele. Pakkujad ja juurutajad „võtavad meetmeid, et toetada“ oma töötajate ja teiste nende nimel AI-d käitavate või kasutavate isikute „tehisintellektipädevuse arendamist“, võttes arvesse nende teadmisi, kogemusi ja kasutuse konteksti. Kohustus ei nõua, et ükski inimene saavutaks tehisintellektipädevuse kindla taseme. Komisjon ja liikmesriigid peavad ettevõtteid selle täitmisel toetama, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid).2
Komisjoni enda juhised on praktilised. Sertifikaati ei ole vaja, ühtset vormi ei ole ja ettevõte võib pidada koolituste ja muude juhendamiste kohta sisemist arvestust.3 Kui paluda töötajatel ainult kasutusjuhend läbi lugeda, ei pruugi sellest piisata. Ettevõte, mille töötajad kirjutavad vestlusassistendi abil reklaamtekste või tõlgivad, peaks neile rääkima konkreetsetest riskidest, näiteks hallutsinatsioonidest ehk vastustest, mille AI välja mõtleb.3 Komisjoni sõnul teevad nende reeglite täitmise üle järelevalvet ja jõustavad neid alates 2. augustist 2026 riiklikud turujärelevalveasutused.3
Keelud (artikkel 5). Mõned AI kasutusviisid on täielikult keelatud. Nende hulka kuuluvad inimeste manipuleerimine petlike võtetega, mis põhjustab olulist kahju, inimeste vanuse, puude või majandusliku olukorra ärakasutamine, inimeste emotsioonide tuletamine töökohal või haridusasutuses, välja arvatud meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel, ning inimeste liigitamine biomeetriliste andmete alusel, et tuletada nende rassi, poliitilisi vaateid, usku või seksuaalset sättumust.1 Tavaline tööandja puutub kõige tõenäolisemalt kokku emotsioonide lugemise keeluga töökohal, näiteks siis, kui tööriist hindab hääle järgi kõnekeskuse töötajate meeleolu. Rikkumine võib maksta kuni 35 miljonit eurot või 7 % ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning VKE puhul sellest, kumb on väiksem.1
Koondpakett lisas kaks keeldu, mis kehtivad alates 2. detsembrist 2026. Need puudutavad AI-d, mis loob tuvastatavast inimesest realistlikke intiimseid kujutisi ilma tema selgesõnalise nõusolekuta, ja AI-d, mis loob laste seksuaalse väärkohtlemise materjali. Juurutajale on keelatud kasutada süsteemi sel eesmärgil.24
Mis muutus 2. augustil 2026?
Alates 2. augustist 2026 kohaldatakse suuremat osa määrusest, sealhulgas artikli 50 läbipaistvusnõudeid.14 Juurutaja jaoks tähendab see kolme asja.1
- Inimestele, kelle suhtes kasutatakse emotsioonituvastust või biomeetrilist liigitamist, tuleb öelda, et süsteem on kasutusel.
- Kui AI abil loodud või muudetud pilt, heli või video sarnaneb päris inimeste, kohtade või sündmustega ja võib ekslikult tunduda ehtne, on tegu süvavõltsinguga ja see tuleb sellisena avalikustada.
- AI abil loodud või muudetud tekst, mis avaldatakse avalikkuse teavitamiseks avalikku huvi pakkuvates küsimustes, tuleb märkida AI loodud tekstiks, välja arvatud juhul, kui inimene on selle üle vaadanud või toimetanud ja inimene või ettevõte kannab selle eest toimetuslikku vastutust.
Vestlusaken teie veebilehel on eelkõige pakkuja asi. Pakkuja peab inimestega suhtleva süsteemi kavandama nii, et inimesed teaksid, et suhtlevad AI-ga, kui see ei ole ilmne.1 Tasub küsida oma tarnijalt, kes on pakkuja ja kuidas see on lahendatud.
Koondpakett ei lükanud ühtegi neist juurutaja kohustustest edasi. Ainult enne 2. augustit 2026 turul olnud generatiivse AI pakkujad said 2. detsembrini 2026 aega, et lisada oma süsteemide väljunditele masinloetav märgistus.2 Artikli 50 rikkumine võib maksta kuni 15 miljonit eurot või 3 % ülemaailmsest aastakäibest, VKE puhul jällegi olenevalt sellest, kumb on väiksem.1
Milline meie kasutus võib olla suure riskiga?
Suure riskiga kasutus on määruse III lisas loetletud kasutus, kus AI võib mõjutada inimeste elu, tervist või õigusi. Tavaline ettevõte peaks esmalt kontrollima tööhõive valdkonda. See hõlmab AI-d, mida kasutatakse inimeste värbamiseks või valimiseks, sihitud töökuulutuste avaldamiseks, tööavalduste sõelumiseks ja kandidaatide hindamiseks. Samuti hõlmab see AI-d, mida kasutatakse edutamise, töösuhte lõpetamise või töötingimuste üle otsustamiseks, ülesannete jagamiseks käitumise või isikuomaduste alusel ning töötajate töö jälgimiseks ja hindamiseks.1 III lisa nimetab ka AI-d, mis hindab füüsiliste isikute krediidivõimelisust, ja AI-d, mis hinnastab elu- ja tervisekindlustust.1
Loetelus olev kasutus ei ole suure riskiga, kui see ei kujuta endast olulist riski, näiteks seetõttu, et see ei mõjuta oluliselt otsuse tulemust. Tingimused sätestab artikli 6 lõige 3.1
Koondpakett nihutas tähtaegu. III lisa kasutuse reeglid kehtivad nüüd alates 2. detsembrist 2027 ja reeglid AI kohta, mis on ehitatud I lisas loetletud ELi tooteõigusaktidega hõlmatud toodetesse, alates 2. augustist 2028.24
| Tüüpiline kasutus | Mida määrus sellest teeb | Alates |
|---|---|---|
| Töötajad koostavad, tõlgivad või võtavad kokku tekste vestlusassistendiga | Iseenesest ei ole suure riskiga. Kehtib tehisintellektipädevuse nõue | 2. veebruar 2025 |
| Tööriist, mis loeb töötajate emotsioone näost või häälest | Keelatud, välja arvatud meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel | 2. veebruar 2025 |
| AI abil tehtud ja avaldatud pildid või video päris inimestest | Tuleb avalikustada süvavõltsinguna | 2. august 2026 |
| AI-vestlus klientidele veebilehel | Inimesed peavad teadma, et suhtlevad AI-ga, lahendab pakkuja | 2. august 2026 |
| CV-de sõelumine või kandidaatide järjestamine | Suure riskiga, tööhõive | 2. detsember 2027 |
| Töötajate töö jälgimine või hindamine | Suure riskiga, tööhõive | 2. detsember 2027 |
| Füüsiliste isikute krediidivõimelisuse hindamine | Suure riskiga, olulised teenused | 2. detsember 2027 |
Kes AI üle järelevalvet teeb ja mida dokumenteeritakse?
Suure riskiga kasutuse puhul loetleb juurutaja kohustused artikkel 26. III lisa kasutuse puhul kehtivad need alates 2. detsembrist 2027.12 Lihtsalt öeldes peab juurutaja
- kasutama süsteemi selle kasutusjuhendi järgi;
- määrama inimjärelevalvet tegema konkreetsed inimesed, kellel on selleks vajalik pädevus, väljaõpe, volitused ja tugi;
- tagama, et sisendandmed on asjakohased ja representatiivsed, kui need on tema kontrolli all;
- jälgima süsteemi toimimist, teavitama pakkujat probleemidest, lõpetama süsteemi kasutamise, kui see kujutab endast riski, ja teatama tõsistest intsidentidest;
- säilitama süsteemi loodud logisid, kui need on tema kontrolli all, vähemalt kuus kuud, kui muu õigus ei sätesta teisiti;
- teavitama töötajate esindajaid ja asjaomaseid töötajaid enne sellise süsteemi kasutuselevõttu töökohal;
- teavitama inimesi, et nende kohta otsuste tegemisel kasutatakse abiks suure riskiga süsteemi;
- kasutama pakkuja teavet andmekaitsealase mõjuhinnangu jaoks, mida võib nõuda isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), ja tegema koostööd ametiasutustega.1
Artikli 26 rikkumise eest kehtib sama ülempiir mis artikli 50 puhul, 15 miljonit eurot või 3 % ülemaailmsest käibest.1 Logide säilitamise kohustus hõlmab ainult juurutaja kontrolli all olevaid logisid. See on praktiline põhjus teada, kus iga AI-tööriist töötab ja kelle käes on selle andmed.
Mida soovib näha audiitor või järelevalveasutus?
Määrus ei näe ette ühte kindlat toimikut. Järgmised dokumendid katavad eespool nimetatud artiklite nõuded ja järelevalveasutus või teie kliendi audiitor võib küsida igaüht neist.13
- AI kasutuste loetelu. Iga kasutusel olev tööriist ja funktsioon, milleks seda kasutatakse ja kes selle eest ettevõttes vastutab.
- Iga kasutuse riskiklass. Keelatud, suure riskiga, läbipaistvuskohustusega või ilma kohustuseta, koos ühelauselise põhjendusega.
- Koolituste arvestus. Keda, millal ja mille kohta AI teemal koolitati või juhendati. Komisjon peab sellist sisemist arvestust mõistlikuks.3
- Teavitused. Süvavõltsingute ja avalikkusele avaldatud AI tekstide märgistus, teavitused emotsioonituvastuse kohta ning alates detsembrist 2027 teave töötajatele ja inimestele, kelle kohta otsuste tegemisel kasutatakse abiks suure riskiga süsteemi.
- Järelevalve eest vastutav isik. Iga suure riskiga kasutuse puhul, kes selle üle järelevalvet teeb ja milliste volitustega.
- Kui kaua dokumente säilitatakse. Teie kontrolli all oleva suure riskiga süsteemi logisid vähemalt kuus kuud või kauem, kui muu õigus seda nõuab.1
- Tarnija dokumendid. Kasutusjuhend ja selge vastus küsimusele, kes on pakkuja.
Eestis
Tehisintellekti määrus on ELi määrus ja kehtib seetõttu Eestis otse, ilma eraldi seaduseta. Iga liikmesriik määrab siiski oma järelevalveasutused ja kehtestab karistused, mis võivad lisaks trahvidele hõlmata hoiatusi ja muid mitterahalisi meetmeid.12
Eesti rakendusseadust me ei leidnud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab, et hakkab tulevikus täitma pädeva asutuse rolli tehisintellektisüsteemide järelevalves. Tema vastutusalasse kuuluvad muu hulgas töötajate juhtimine, haridus, olulised teenused, keelatud kasutusviisid ja läbipaistvus. TTJA pakub ettevõtetele uute nõuete rakendamisel tuge ja kasutab juurutaja kohta ka sõna paigaldaja.5
Juurutaja läbipaistvuskohustused kehtivad ka Eestis alates 2. augustist 2026, nagu eespool kirjas.14 Eesti seadust, ühtset kontaktpunkti ega riiklikke trahve me kontrollida ei saanud. Seni kehtib eespool kirjeldatud ELi tasandi kord. Riiklike reeglite kohta küsige TTJA-lt või Justiits- ja Digiministeeriumilt.
Järgmine samm
Kui see oleks teile abiks, vaatame meeleldi koos läbi AI-lahendused, mida teie ettevõte kasutab, määrame iga kasutuse riskiklassi ja paneme kirja, mida igaüks neist nõuab. Kui soovite hiljem kogu ettevõttele ühte AI-d, mis on teie enda inimeste kontrolli all ja talletab iga sammu, siis just seda pakub meie Ettevõtte AI-lahendus. Kas kumbki neist on teile kasulik, otsustate ainult teie.
Allikad
- 1. EUR-Lex, Regulation (EU) 2024/1689 laying down harmonised rules on artificial intelligence (Artificial Intelligence Act), Official Journal L, 12 July 2024. Loetud 17. november 2026
- 2. EUR-Lex, Regulation (EU) 2026/1744 amending Regulation (EU) 2024/1689 (Digital Omnibus on AI), Official Journal L, 24 July 2026. Loetud 17. november 2026
- 3. European Commission, AI literacy, questions and answers (updated 20 October 2026). Loetud 17. november 2026
- 4. European Commission, AI Act Service Desk, timeline for the implementation of the EU AI Act. Loetud 17. november 2026
- 5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tehisintellektisüsteemid (uuendatud 10.09.2026). Loetud 17. november 2026
Muudatuste ajalugu
- Avaldatud.