NIS2 ja mida audiitor näha tahab
NIS2 kehtib loetletud sektorite keskmiste ja suurte ettevõtete kohta ning audiitor tahab näha, et teie süsteemid näitavad, kellel on juurdepääs, mis on logitud ja kuidas intsidentidest teavitatakse.
- Avaldatud
- Uuendatud
- Lugemisaeg
- 7 min lugemist
- Toimetaja
- David Lahuta
Lühidalt
NIS2 kehtib keskmiste ja suurte ettevõtete kohta 18 loetletud sektoris, energeetikast ja tervishoiust kuni töötleva tööstuse, toiduainete ja digiteenusteni, ning mõne muu üksuse kohta suurusest olenemata.13 Kui see teid puudutab, peab juhtkond turvameetmed heaks kiitma ja võib nende eest vastutada.1 Teie süsteemid peavad suutma näidata, kellel on millele juurdepääs, mis juhtus ja millal ning et intsidendist saab teavitada 24 tunni jooksul.1 Arvesse tulevad ka tarnijad. Direktiiv nõuab, et hindaksite nende turvatavasid, sealhulgas seda, kuidas nad tarkvara arendavad.1 Igal riigil on oma seadus, asutus ja registreerimine, seega kontrollige ka riigisiseseid reegleid.
Kas NIS2 puudutab meid?
Selle otsustavad kaks küsimust, teie tegevusala ja teie suurus.
Esmalt tegevusala. Direktiiv loetleb kahes lisas 18 sektorit.1 I lisas on kriitilise tähtsusega sektorid, näiteks energeetika, transport, pangandus, tervishoid, joogivesi, digitaristu, ettevõtetevaheline IKT-teenuste haldamine, avalik haldus ja kosmos.1 II lisas on muud kriitilise tähtsusega sektorid, näiteks posti- ja kullerteenused, jäätmekäitlus, kemikaalid, toiduained, töötlev tööstus, digiteenuste osutajad ja teadustegevus.1 Töötlev tööstus tähendab siin kindlaid harusid, nende hulgas meditsiiniseadmed, arvutid ja elektroonikaseadmed, elektriseadmed, masinad, mootorsõidukid ja muud transpordivahendid.1
Seejärel suurus. Direktiiv kehtib nende sektorite üksuste kohta, mis on ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse järgi keskmise suurusega või suuremad.1 Selle määratluse järgi on väikeettevõtjal alla 50 töötaja ning aastakäive või bilansimaht kuni 10 miljonit eurot.2 Keskmise suurusega ettevõtjal on alla 250 töötaja ning käive kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.2 Seega kuulub meie tõlgenduses loetletud sektori ettevõte, kus töötab 50 või enam inimest või mille nii käive kui ka bilansimaht ületavad 10 miljonit eurot, tavaliselt direktiivi alla. Väike- ja mikroettevõtjad tavaliselt mitte. Suuruse hindamisel arvestatakse ka partner- ja seotud ettevõtjaid, nii et suurema kontserni väike ettevõte peaks seda kontrollima.2
Mõned üksused kuuluvad direktiivi alla suurusest olenemata. Näiteks üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujad, usaldusteenuse osutajad, tippdomeeninimede registrid ning üksus, mis on liikmesriigis ühiskonna toimimiseks hädavajaliku teenuse ainuosutaja.1
Direktiivi alla kuuluvad üksused jagunevad kahte rühma. Üliolulised üksused on peamiselt I lisa sektorite suured üksused.1 Olulised üksused on kõik ülejäänud.1 Direktiivi eestikeelne tekst nimetab esimest rühma elutähtsateks üksusteks, siin kasutame Eesti seaduse mõistet ülioluline üksus. Kohustused on samad, erineb järelevalve.
Mida nõuavad reeglid teie süsteemidelt, lihtsalt öeldes?
Keskne on artikkel 21. Direktiivi alla kuuluvad ettevõtted peavad võtma asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et hallata nende süsteemide riske, millele nende äri tugineb.1 Proportsionaalne tähendab, et pingutus sõltub ettevõtte riskidele avatusest, suurusest ja intsidentide tõenäolisest raskusest.1 Artikkel nimetab vähemalt kümme valdkonda.1 Tabelis on need lihtsas keeles ja nende kõrval see, mida süsteem peab suutma näidata.
| Artikli 21 kohustus | Mida teie süsteemid peavad suutma näidata |
|---|---|
| Riskianalüüs ja turvapoliitika | Kirjalik poliitika, mille on heaks kiitnud juhtkond, ja leitud riskide loetelu |
| Intsidentide käsitlemine | Et intsident märgatakse, selle aeg salvestatakse ja käsitlemine dokumenteeritakse |
| Talitluspidevus, varundamine, avariitaaste | Varukoopiad on olemas ja taastamist on testitud |
| Tarneahela turvalisus | Tarnijate loetelu ja mida igaühe leping turvalisuse kohta ütleb |
| Turvaline hankimine, arendus ja hooldus koos haavatavuste käsitlemisega | Kuidas turvavead leitakse, parandatakse ja kirja pannakse ning kes iga muudatuse heaks kiitis |
| Meetmete toimimise kontroll | Testide, ülevaatuste ja auditite tulemused |
| Küberhügieeni alused ja koolitus | Kes on koolituse läbinud ja millal |
| Krüptograafia ja vajaduse korral krüpteerimine | Millised andmed on krüpteeritud ja kuidas võtmeid hoitakse |
| Personali turvalisus, juurdepääsu haldus, varade haldus | Kellel on millele juurdepääs, kes selle andis, ning süsteemide ja andmete loetelu |
| Mitmikautentimine ja turvaline side | Millised sisselogimised nõuavad teist sammu, näiteks telefoni saadetud koodi |
Tabelile lisandub veel kaks kohustust. Esiteks peab juhtorgan need meetmed heaks kiitma ja nende rakendamist jälgima ning ta võib rikkumiste eest vastutada.1 Juhtorgani liikmed peavad ka ise koolitusi läbima.1 Komisjon nimetab seda tippjuhtkonna vastutuseks.3
Teiseks tuleb olulise mõjuga intsidendist teavitada etappidena riiklikku küberintsidentide käsitlemise üksust (CSIRT) või pädevat asutust.1 Varajane hoiatus tuleb saata 24 tunni jooksul intsidendist teada saamisest, intsidenditeade 72 tunni jooksul ja lõpparuanne hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teadet.1 Intsident on olulise mõjuga, kui see on põhjustanud või võib põhjustada teenuse tõsise häire või rahalise kahju või teistele märkimisväärset kahju.1 Praktikas toimib 24 tunni tähtaeg ainult siis, kui teie süsteemid salvestavad, millal midagi ebatavalist juhtus ja kes seda märkas.
Selle töö korrastamisel on abiks NIST Cybersecurity Framework 2.0, Ameerika Ühendriikide riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi juhend, mida võib kasutada iga organisatsioon olenemata oma suurusest või sektorist.5 See jagab turvatulemused kuueks funktsiooniks, juhtimine, tuvastamine, kaitse, avastamine, reageerimine ja taastamine.5 See ei asenda direktiivi, kuid selle kuus funktsiooni katavad sama ala kui ülaltoodud tabel.
Mida küsida tarkvaratarnijalt?
Direktiiv käsitleb tarnijaid osana teie enda turvalisusest. Tarneahela turvalisus hõlmab suhteid otseste tarnijate ja teenuseosutajatega.1 Meetmeid valides tuleb arvesse võtta iga tarnija haavatavusi, tema toodete kvaliteeti ja turvatavasid, sealhulgas turvalise arenduse protseduure.1
ELi küberturvalisuse amet ENISA on avaldanud tehnilise juhendi, mis näitab, kuidas see praktikas välja näeb.4 See on mõeldud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2690 nimetatud üksustele, näiteks pilvandmetöötlusteenuse, andmekeskusteenuse ja haldusteenuse osutajatele ning internetipõhiste kauplemiskohtade pidajatele.4 Nende puhul peavad tarnijalepingud vajaduse korral hõlmama allpool loetletud punkte.4 Teisi ettevõtteid see loetelu ei seo, kuid sellest saab hea küsimustiku iga tarnija jaoks, kelle süsteemist te sõltute.
- Milliseid turvanõudeid tarnija lepingus endale võtab?4
- Kas tarnija teatab teile põhjendamatu viivituseta intsidendist, mis ohustab teie süsteeme?4
- Kas teil on õigus tarnijat auditeerida või saada tema auditiaruandeid?4
- Kas tarnija kõrvaldab haavatavused, mis ohustavad teie süsteeme?4
- Kas tarnija võib kasutada alltöövõtjaid ja kas neile kehtivad samad turvanõuded?4
- Mis juhtub teie andmetega lepingu lõppedes?4
Lisage mõned omad küsimused tarkvara enda kohta. Kas see suudab näidata, kellel on millele juurdepääs ja kes seda muutis? Kas see salvestab, kes mida tegi, nii et keegi ei saa neid kirjeid vaikselt muuta? Kui kiiresti parandatakse teadaolev turvaviga ja kes seda kinnitab? Kas saate oma andmed ja logid kaasa võtta?
Mida audiitor kontrollipäeval näha tahab?
Tõendeid, mitte kavatsusi. Direktiiv annab asutustele õiguse nõuda dokumenteeritud turvapoliitikaid, juurdepääsu andmetele ja dokumentidele ning tõendeid poliitikate rakendamise kohta, näiteks turvaauditite tulemusi ja nende aluseks olevaid tõendeid.1
Kui sageli see juhtub, sõltub teie rühmast. Üliolulistele üksustele võidakse teha korrapäraseid ja sihipäraseid turvaauditeid, kohapealseid kontrolle ja pistelisi kontrolle.1 Oluliste üksuste üle tehakse üksnes järelkontrolli, kui on tõendeid või vihjeid, et nad ei pruugi nõudeid täita.1 Sõltumatu organi tehtud sihipärase turvaauditi kulud kannab reeglina auditeeritav ettevõte.1
ENISA juhend loetleb iga nõude kohta tõendite näiteid.4 Juurdepääsuõiguste puhul on nende hulgas kasutajarollide selged määratlused, kõigi antud juurdepääsude keskne register koos muudatuste kuupäevadega, kinnitatud juurdepääsutaotlused, juurdepääsude perioodilised ülevaatused ning iga juurdepääsuõiguste muudatuse logid koos ajatempli ja kasutajanimega.4 Logimise puhul on nende hulgas logimise seaded, logifailide näidised ja meetmed, mis kaitsevad logisid endid.4 ENISA märgib, et loetelu on soovituslik ja järelevalve rangus on riiklike asutuste otsustada.4
Sellest tuleneb praktiline kontrollnimekiri kontrollipäevaks.
- Turvapoliitika koos kuupäevaga, millal juhtkond selle heaks kiitis.
- Teie süsteemide ja andmete loetelu ning iga süsteemi omanik.
- Iga tähtsa süsteemi kohta loetelu, kellel on juurdepääs, ja selle viimane ülevaatus.
- Sisselogimiste, muudatuste ja haldustoimingute logid, mida ei saa muuta.
- Intsidentide käsitlemise kord ning viimase intsidendi või õppuse kirjeldus.
- Viimane varukoopiast taastamise test.
- Tarnijate loetelu koos iga lepingu turvatingimustega.
- Juhtkonna ja töötajate koolituste arvestus.
Millest alustada?
Esmalt kohaldamisala, sest kõik muu tuleneb sellest.
- Võrrelge oma tegevusala kahe lisaga ja oma suurust ELi määratlusega.12 Seejärel kontrollige oma riigi seadust, registreerimist ja tähtaegu.
- Loetlege süsteemid, milleta teie äri ei toimi, ja iga süsteemi taga olevad tarnijad.
- Käige iga sellise süsteemi puhul läbi ülaltoodud kontrollnimekiri. Pange kirja, mida süsteem täna näidata suudab ja mida mitte.
- Harjutage intsidendi esimest 24 tundi, selle märkamisest varajase hoiatuseni.1
- Esitage tulemused juhtkonnale heakskiitmiseks, sest direktiivi järgi vastutab juhtkond.1
Kolmanda sammu lüngad on tavaliselt konkreetsed, näiteks süsteem, mis ei salvesta, kes mida muutis, ja need on parandatavad.
Komisjon tegi 20. jaanuaril 2026 ettepaneku NIS2 sihipäraste muudatuste kohta, et muuta direktiiv selgemaks ja lihtsamaks.3 Selle kirjutamise ajal on need komisjoni lehel endiselt ettepanek, seega lähtub see juhend kehtivast direktiivist.
Eestis
Eestis on NIS2 üle võetud küberturvalisuse seaduse (KüTS) muudatusega, mis võeti vastu 10. detsembril 2025 ja jõustus 1. jaanuaril 2026. Kehtiv terviktekst on jõus alates 16. oktoobrist 2026.6 Seadus kasutab mõisteid ülioluline üksus ja oluline üksus ning nõuete aluseks on Eesti infoturbestandard (E-ITS).6
Asutus. Pädev asutus ja CSIRT on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).6
Suurus on Eestis rangem. Seaduse alla kuulub üksus, kus on 50 või enam töötajat ja mille aastabilansimaht või aastakäive ületab 10 miljonit eurot.6 Mõlemad tingimused peavad olema täidetud, seega ei piisa Eestis ainult töötajate arvust.
Registreerimine. Oma andmed tuleb RIA-le esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui ettevõte tingimustele vastama hakkab. Ettevõtted, mis kuulusid seaduse alla juba 1. jaanuaril 2026, pidid need esitama hiljemalt 31. märtsiks 2026.6
Tähtaeg ja vastutus. Nõuete täitmiseks on aega kolm aastat.6 Ettevõte määrab vähemalt ühe juhatuse liikme, kes kiidab meetmed heaks ja vastutab nende eest.6
Audit. Üliolulistele üksustele tehakse korrapärane turvaaudit üks kord kolme aasta jooksul. Sihipärase turvaauditi võib teha mis tahes üksusele ja selle kulud kannab enamasti üksus ise.6
Teavitamine ja trahvid. Intsidentidest teavitatakse samades etappides kui direktiivis.6 Trahvide ülemmäärad on samad mis direktiivis, ülioluliste üksuste puhul vähemalt 10 miljonit eurot või 2% käibest ja oluliste üksuste puhul 7 miljonit eurot või 1,4%.16 Iga täitmata ettekirjutuse eest võib määrata sunniraha kuni 70 000 eurot.6 RIA registreerimisjuhiseid me kontrollinud ei ole. Küsimuste korral pöörduge RIA poole.
Järgmine samm
Kui sellest on teile abi, vaatame meeleldi kohtumisel koos teiega läbi ühe teie süsteemi, mida see suudab audiitorile täna näidata ja mida sellel veel vaja oleks. Ehitame eritellimusel ärisüsteeme ja rakendusi, millesse on algusest peale sisse ehitatud juurdepääsu haldus, kirjed selle kohta, kes mida tegi, ja dokumentatsioon, nii et need on auditivalmis. Sertifitseerimine on audiitori otsus, meie tarnime tarkvara ja tõendid.
Allikad
- 1. Directive (EU) 2022/2555 (NIS2), Articles 2, 3, 20, 21, 23, 32 to 34 and Annexes I and II, EUR-Lex. Loetud 17. november 2026
- 2. Commission Recommendation 2003/361/EC on the definition of micro, small and medium-sized enterprises, Annex Article 2, EUR-Lex. Loetud 17. november 2026
- 3. European Commission, NIS2 Directive, securing network and information systems. Loetud 17. november 2026
- 4. ENISA, NIS2 Technical Implementation Guidance, June 2025, version 1.0. Loetud 17. november 2026
- 5. NIST, The NIST Cybersecurity Framework (CSF) 2.0, CSWP 29, 26 February 2024. Loetud 17. november 2026
- 6. Küberturvalisuse seadus, terviktekst, redaktsiooni jõustumise kp 16.10.2026 (RT I, 06.10.2026, 2), Riigi Teataja. Loetud 17. november 2026
Muudatuste ajalugu
- Avaldatud.