Kas välisriik saab teie ELi andmed kätte?
See, kus teie andmed asuvad, on vähem tähtis kui see, kes neid kontrollib, ning GDPR ja andmemäärus ütlevad, mida teenusepakkujalt küsida ja mida lepingusse kirjutada.
- Avaldatud
- Uuendatud
- Lugemisaeg
- 6 min lugemist
- Toimetaja
- David Lahuta
Lühidalt
See, et andmekeskus asub Euroopas, ei otsusta veel üksi, keda saab kohustada teie andmeid välja andma. USA õiguse järgi hõlmab side- või pilveteenuse osutajale antud korraldus andmeid, mis on tema valduses, hoiul või kontrolli all, olenemata sellest, kus need andmed on salvestatud.3 Euroopa Liidu õigus vastab sellele omalt poolt. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tunnustab välisriigi kohtu või asutuse otsust isikuandmed välja anda ainult siis, kui see põhineb rahvusvahelisel lepingul, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul.2 Alates 12. septembrist 2025 teeb andmemäärus sama muude andmete puhul, mida pilveteenuse osutajad ELis hoiavad.5 See kaitseb andmeid küll õiguslikult, kuid teenusepakkuja võib siiski jääda kahe õigussüsteemi vahele.4 Seega tuleb enda jaoks selgeks teha, kes teie andmeid tegelikult kontrollib, millise riigi õiguse alusel ja mida ütleb teie leping, kui selline korraldus kord saabub.
Mida Prantsusmaa otsustas ja miks?
Prantsusmaa valitsus teatas 26. jaanuaril 2026, et Visio, ministeeriumidevahelise digitaalvaldkonna direktoraadi DINUM loodud koosolekutööriist, võetakse 2027. aastaks kasutusele kõigis riigiasutustes.1 Sellest peab saama riigiteenistujate ainus videokoosolekute tööriist.1
Valitsus põhjendas otsust oma pressiteates. Eesmärk on loobuda väljastpoolt Euroopat pärit lahendustest ning hoida avaliku sektori elektrooniline side turvaline ja konfidentsiaalne.1 Teates öeldi, et paljude eri koosolekutööriistade kasutamine nõrgendab andmete turvalisust, loob strateegilise sõltuvuse välisest taristust ja suurendab kulusid.1 Visio on majutatud teenusepakkuja juures, kellel on SecNumCloud, Prantsuse riikliku küberturbeameti ANSSI turvamärgis.1 Vastutav minister ütles, et riik ei saa võtta riski, et tema teadusalane suhtlus, tundlikud andmed ja strateegilised uuendused jäävad kättesaadavaks väljaspool Euroopat tegutsevatele osalistele.1
See on ühe riigi otsus, mis puudutab tema enda asutusi. Ettevõtetele see reegleid ei sea. Küll aga esitab see riigi tasandil täpselt sama küsimuse, mida paljud tegevjuhid küsivad oma süsteemide kohta.
Kas majutus Euroopas hoiab välisriigi valitsuse eemal?
Iseenesest mitte, sellest üksi ei piisa. See, kus serverid füüsiliselt asuvad, on üks küsimus. Kes neid andmeid kontrollib ja millise riigi õigusele see ettevõte allub, on aga hoopis teine küsimus.
USA 2018. aasta märtsi seadus CLOUD Act lisas USA seadustikku lühikese paragrahvi. Selle järgi peab elektroonilise side või kaugandmetöötluse teenuse osutaja täitma USA õigusest tulenevaid kohustusi säilitada, varundada või avaldada kliendi sõnumeid ja kirjeid, mis on tema valduses, hoiul või kontrolli all, „olenemata sellest, kas“ need asuvad Ameerika Ühendriikides või väljaspool neid.3
Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektor hindasid seda seadust 2019. aastal Euroopa Parlamendi jaoks. Nende tõlgenduse järgi annab seadus USA ametiasutustele õiguse nõuda välismaal salvestatud andmeid teenusepakkujalt, kes kuulub USA jurisdiktsiooni alla.4 Samas tõid nad välja ka seaduse piirid. Seadus käsitleb sihitud päringuid konkreetsetes kriminaaluurimistes, millega kaasnevad menetluslikud tagatised, ega luba andmeid süstemaatiliselt ega laiaulatuslikult koguda.4
Kaks küsimust jätsid nad seejuures lahtiseks. Kas seadus kehtib ka ELi ettevõtetele, kellel on Ameerika Ühendriikides teatav kohalolek? Ja kuidas tõlgendada „kontrolli“ USA ettevõtete ELi tütarettevõtete puhul?4 Just nende küsimuste tõttu peaks ostja uurima, kes on teenusepakkuja omanik, mitte ainult seda, kus on tema aadress.
| Kus teie andmed asuvad ja kes neid haldab | Mida saab ELi-väline korraldus teha, nagu meie allikaid mõistame |
|---|---|
| Teie enda serverid, mida haldavad teie enda inimesed | Korraldus oleks suunatud teile kui ELi ettevõttele ning ELis tunnustatakse seda ainult rahvusvahelise lepingu alusel2 |
| ELis asutatud teenusepakkuja, kellel ei ole emaettevõtet ega kohalolekut väljaspool ELi | Sama, teenusepakkuja allub ELi õigusele25 |
| USA jurisdiktsiooni alla kuuluva teenusepakkuja Euroopa andmekeskus | Teenusepakkujale saab anda korralduse otse, olenemata andmete asukohast3; ELi õigus ei tunnusta korraldust ilma lepinguta, nii et teenusepakkuja jääb vastuoluliste õiguslike kohustuste vahele4 |
| ELi teenusepakkuja, kellel on kontor või emaettevõte Ameerika Ühendriikides | Euroopa andmekaitseasutuste hinnangul lahtine küsimus4 |
Mida ütleb GDPR?
Isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub ELis asuva tegevuskoha tegevuse raames, olenemata sellest, kas töötlemine ise toimub ELis või mitte.2
Välisriigi korraldusi käsitleb määruse artikkel 48. ELi-välise riigi kohtu või haldusasutuse otsust, millega nõutakse vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt isikuandmete edastamist või avaldamist, võib tunnustada või täitmisele pöörata ainult siis, kui see põhineb selle riigi ja ELi või liikmesriigi vahel kehtival rahvusvahelisel lepingul, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul.2 Määruse põhjendustes lisatakse, et selliste välisriigi õigusaktide eksterritoriaalne kohaldamine võib olla vastuolus rahvusvahelise õigusega.2
Euroopa andmekaitseasutused tegid sellest ka praktilise järelduse. Välisriigi asutuse päring ei ole iseenesest andmete edastamise õiguslik alus.4 Kui vastastikuse õigusabi leping on olemas, peaksid ELi ettevõtted otsestest päringutest üldjuhul keelduma ja suunama asutuse seda lepingut kasutama.4 ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel kehtib selline leping alates 1. veebruarist 2010.4 Nende järeldus oli, et kui CLOUD Acti alusel antud korraldust ei tunnustata rahvusvahelise lepingu kaudu, ei saa edastamise seaduslikkust tõendada, välja arvatud erandjuhtudel, kui kaalul on inimese elulised huvid.4
Eksimuse hind on tõsine. Isikuandmete edastamise eest, mis rikub GDPR edastamisreegleid, võib määrata trahvi kuni 20 miljonit eurot või 4 % ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.2 Just sellist kahe tule vahele jäämist asutused kirjeldasidki. Teenusepakkuja, kes täidab välisriigi korralduse, võib rikkuda ELi õigust, ja see, kes keeldub, võib saada karistuse USA õiguse alusel.4
Mida lisab andmemäärus andmetele, mis ei ole isikuandmed?
GDPR hõlmab ainult isikuandmeid. Suur osa sellest, mida ettevõte hoiab, ei ole aga isikuandmed, näiteks hinnad, tootejoonised, tootmisandmed ja ettevõtetevahelised lepingud. Nende andmete jaoks on olemas andmemäärus, mida kohaldatakse alates 12. septembrist 2025.5
Andmemääruse reegel välisriigi juurdepääsu kohta kohustab andmetöötlusteenuse osutajaid. Määrus määratleb need teenustena, mis võimaldavad nõudepõhist võrgujuurdepääsu andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, ehk praktikas pilve- ja servtöötluse teenuseid.56 Määruse artikkel 32 nõuab neilt nelja asja.
- Vältida. Nad peavad võtma kõik piisavad tehnilised, korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas lepingud, et vältida välisriigi valitsusasutuste juurdepääsu ELis säilitatavatele isikustamata andmetele, kui see oleks vastuolus ELi või riigisisese õigusega.5
- Tunnustada ainult kokkuleppe alusel. Välisriigi kohtu või asutuse otsust selliseid andmeid välja anda tunnustatakse ainult siis, kui see põhineb rahvusvahelisel kokkuleppel.5
- Ilma kokkuleppeta ainult tingimustel. Välisriigi õiguskord peab nõudma, et korraldus oleks põhjendatud, proportsionaalne ja konkreetne, ning sealne kohus peab teenusepakkuja vastuväite läbi vaatama ja saama arvesse võtta ELi õigusega kaitstud huve.5 Ka sel juhul annab teenusepakkuja välja ainult minimaalse lubatud koguse andmeid.5
- Teavitada klienti. Teenusepakkuja peab klienti päringust teavitama enne selle täitmist, välja arvatud juhul, kui päring teenib õiguskaitse eesmärki, ja ainult nii kaua, kui see on vajalik.5
Artikkel 28 lisab sellele läbipaistvuse nõude. Iga teenusepakkuja peab oma veebisaidil avaldama, millise jurisdiktsiooni alla kuulub iga tema teenuse taristu, ning üldise kirjelduse oma meetmetest välisriigi valitsusasutuste juurdepääsu vastu, ja tema lepingud peavad sellele lehele viitama.5 Euroopa Komisjon võtab selle eesmärgi lihtsalt kokku. ELis salvestatud isikustamata andmed on kaitstud välisriikide valitsuste ebaseaduslike juurdepääsupäringute eest.6
Mida küsida teenusepakkujalt ja mida kirjutada lepingusse?
Suurema osa sellest saate oma teenusepakkujatega kirjalikult kokku leppida. Järgmised küsimused katavad selle kõik.
- Milline ettevõte meie andmeid haldab ja millise riigi õigus kehtib temale ja tema emaettevõttele?
- Kus meie andmeid, nende varukoopiaid ja logisid hoitakse ning kust pääsevad neile ligi teenusepakkuja tugitöötajad?
- Kas teenusepakkuja on avaldanud iga teenuse jurisdiktsiooni ja oma meetmed välisriigi juurdepääsu vastu, nagu andmemäärus nõuab, ja kas leping viitab sellele lehele?5
- Kas andmetöötlusleping ütleb, et isikuandmeid töödeldakse ainult meie dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas nende edastamisel, välja arvatud juhul, kui ELi või liikmesriigi õigus nõuab teisiti, ja et teenusepakkuja teatab meile sellisest nõudest enne selle täitmist, kui see õigus seda ei keela?2
- Mida ütleb leping selle kohta, mis juhtub, kui välisriigi asutus meie andmeid nõuab? Kõigepealt teade meile, viide rahvusvahelisele lepingule, vastuväide seal, kus õigus seda lubab, ja ainult minimaalne kogus andmeid.45
- Kellel on meie krüpteeritud andmete võtmed, kas teenusepakkujal või meil endil?
- Millised meie andmed on nii tundlikud, et neid tasub hoida teenusepakkuja juures, kes allub ainult ELi õigusele, või meie enda serverites?
Mida see tähendab teie süsteemidele?
Iga süsteemi ei pea kuhugi kolima. Alustage lühikesest ülevaatest selle kohta, milliseid andmeid te hoiate, jagatuna kolme rühma. Klientide ja töötajate isikuandmed. Andmed, mis kahjustaksid teid konkurendi käes, näiteks hinnad, tootejoonised ja lepingutingimused. Ja kõik ülejäänud andmed. Just kaks esimest rühma otsustavad, kus teie süsteemid peaksid töötama ja milline teenusepakkuja teile sobib.
Seejärel vaadake, kuidas oleks vajaduse korral võimalik teenusepakkujast lahkuda. Ka siin aitab teid andmemäärus, sest alates 12. jaanuarist 2027 ei tohi pilveteenuse osutajad enam küsida klientidelt tasu teisele teenusepakkujale ülemineku eest.5 Süsteem, mille andmed saate täielikult eksportida ja mis võib töötada avalikus pilves, hübriidpilves või teie enda andmekeskuses, jätab selle valiku teile alles. Siis saab küsimus sellest, kes millisele õigusele allub, olla teie enda otsus, mitte otsus, mille keegi teine on teie eest teinud.
Järgmine samm
Kui sellest on teile abi, võime lühidalt kohtuda ja koos üle vaadata, kus teie andmed täna asuvad, millised teenusepakkujad neid käitlevad ja keda võidakse kohustada neid välja andma. Kui mõni süsteem oleks paremini mujal, võime vaadata ka seda, kuidas eritellimusel loodud ärisüsteemid ja rakendused saavad töötada pilves, hübriidpilves või teie enda andmekeskuses. Mida te sellega edasi teete, on täielikult teie otsus.
Allikad
- 1. DINUM, French interministerial digital directorate, Souveraineté numérique, l'État généralise Visio, sa solution de visioconférence sécurisée et souveraine à destination des agents publics, press release, 26 January 2026. Loetud 17. november 2026
- 2. EUR-Lex, Regulation (EU) 2016/679, General Data Protection Regulation, Official Journal L 119, 4 May 2016. Loetud 17. november 2026
- 3. United States Code, Title 18, Section 2713, Required preservation and disclosure of communications and records (added by the CLOUD Act, 23 March 2018), U.S. Government Publishing Office. Loetud 17. november 2026
- 4. European Data Protection Board and European Data Protection Supervisor, joint response to the LIBE Committee on the impact of the US CLOUD Act, with its annex, 10 July 2019. Loetud 17. november 2026
- 5. EUR-Lex, Regulation (EU) 2023/2854 on harmonised rules on fair access to and use of data (Data Act), Official Journal L, 22 December 2023. Loetud 17. november 2026
- 6. European Commission, Data Act explained. Loetud 17. november 2026
Muudatuste ajalugu
- Avaldatud.